Mõnikord tunnen kaasa rasedatele, seega ka iseendale, kes ei saa kohe esimestel kuudel koju jääda, sest raha, palk ja kõik jutud selle juurde, on mega tähtsad. Seega võin öelda, et töökaaslastega raseduse ajal hästi läbi saada, tuleb rämedalt pingutada, sest kui vähegi ärritud, pannakse sind kohe paika - HORMOONID MÖLLAVAD!
Mis kuradi hormoonid? Minu teada, ema-isa teada, minu musi teada, minu sõbrannade teada, möllavad minu hormoonid ka siis, kui mul kedagi kõhus ei oleks. Seega, kui tahate mind tõsiselt endast välja ajada, ärge öelge kunagi sõna - Hormoonid!
Paar päeva tagasi, olin tööl ja kirjutasin oma hundi graafikusse päevade arvu, mil sooviksin tööl veel olla. Teadagi oli see, et mõnele inimesele see ei sobi. Ma ei tea miks ja milleks oli vaja sellist sõnavahetust minu juhataja ja töökaaslasega, sest kui ma tunnen, et jaksan 4-6 päeva veebruaris veel tööd teha, siis kuidas saab keegi teine öelda, et sa oled rase, mõtle ka veidike!
Mõtlen, et kas on raske vastu tulla rasedale, kes nagunii märtsist koduseks jääb? Kas ma olen tõesti oma kaastöötajatele nii palju tüli teinud kahe päevaga, kui üks kord läks silme eest mustaks ja soovisin koju tulla või teisel korral, kus terve öö selg valutas ja raske oli tööle minna.
Lõppude lõpuks pole kellegi teise öelda, kui palju mina jaksan.
Ja, kui rääkida üldse Hundi elust, siis mul on heameel oma töökaaslase üle, kes andis lahkumisavalduse ja leidis endale töö, millest ta on rääkinud ja unistanud. Palju Palju õnne! Mul on nii hea meel!
No comments:
Post a Comment