Teisipäeval käisin Heleniga(minu üks lemmik sõbrants)Revalis natuke jutustamas ja seal teed juues tundsin, et mingi jama toimub kurgus. Väga ei pööranud sellele tähelepanu. Teisipäeval käisin ka arstil ja kaalus, mõõtis, mina ei tea, iga nädal tuleb juurde ja ma tõesti tunnen end väga paksuna, sest raske on liikuda, raske hingata, lisaks mul on tohutu janu, seega käin wc-s 10 minutiliste vahedega. Veel midagi...mu tallaalused sügelevad ja on paistes, selline pakitsus ja muidugi sõrmust ei saa ma juba rohkem kui kuu sõrmest. Tõesti ei kujuta ette, kuidas peale sünnitust välja näen.
Arst ütles, et kõik on normaalne, kuigi aeg on teha viimased vereproovid. Läksin tegin kohe vereanalüüsid, sest mul on ju nii suur laiskus, et kui kohe ei lähe, siis lähen alles sellel hommikul, kui uus aeg arstile on määratud:). Niisiis. Kolmapäeva hommmikul, kui jalutasin mere ääres helises telefon ja sain teada, et veri ei olnud korras. Hemoglobiini tase on madal. 125 on norm, minul 104, kuigi arst ütles, et alla 100 oleks juba ohtlik. Ikkagi kirjutas ta mulle raua tabletid ja käskis süüa apelsine ja eriti granaatõuna, maasikaid... Ütlesin arstile ka, et granaatõuna söön ikka väga palju viimasel ajal, kuigi kunagi ma seda ei armastanud. Arst vastas, et keha juba ise tunneb, mille järel tal puudus. Mul tunneb koguaeg, et shokolaadi järgi oleks ka puudus:D. Ja Rimis on viimasel ajal müügil ka hispaania maasikad, üllatav aga need on päris maitsvad. Tegelikult on nii, et arst soovitab mul süüa asju, mida ma väga varem ei söönud, näiteks maasikad - need on küll suvel head, aga tekitavad kõrvetisi, sama on apelsiniga.
Kui hemoglobiinitase on madal tähendab see seda, et keha ei saa piisavalt hapniku ja seega võib mõjuda samuti ka titale. Minu titaga kõik okei, aga ise olen laisk ja koguaeg on nii suur uni. Ja pikemat aega olen rääkinud ka juba sellest, et raskem hingata. Teisipäeva õhtul rääkisin kodus oma murest, et midagi nagu oleks südame peal, mis ei lase korralikult töötada ja kolmapäeval saingi vastuse, et tuleb hakata tablette võtma.
Lubasin endale, et ma ei hakka mingit keemiat sisse sööma, aga kui mitte iseenda pärast, siis lapse pärast muutsin meelt. Ostsin rohud välja ja nüüd juba 5 päeva korralikult neid tarvitanud.
Nende mõjust veel aru ei saa, kuna kolmapäeva peale seda ilusat jalutuskäiku jäin haigeks. Kurgus valu, nina kinni, palavik 37.7. Palaviku siiani pole enam olnud, aga nohu metsik ja nüüd on tulnud ka köha. Hea seegi, et kurguvalu ravitud sai. Spetsiaalseid gripi ravimeid ostnud pole, nagu ütlesin, keeldun keemia söömisest, aga keedan teed ja lasen ninna merevett. Eile hommikul 6 aeg tekkis paanika, sest nina oli nii kinni ja hingata oli seega veel raskem, ma ei suutnud rahulikuks jääda, kuna mõtlesin, et kuidas see kõik beebile mõjub. Mõtlesin, et lähen arstile, aga helistasin ja jäin rahulikumaks, sest arst ütles, et üldiselt gripid ei mõju kõhu titale kuidagi. Ja ega vist. . . Täna on natuke parem ja kui tita koguaeg kõhus liigub, siis pidi ka kõik Ok olema:). Natuke murelikuks teeb ikka ja siis tahaks koguaeg ultrahelis käia vaatamas, et kõik kindlalt ok oleks. Ma juba väga ootan mai kuud, sest mida lähemale aeg tuleb, seda rohkem kartma hakkan.
See kõik on loomulik, mida sa praegu tunned ja läbi elad!Võib -olla oli vanasti sellepoolest natuke kergem isegi, et ümberringi ei olnud nii vastuolulist infot, kui on praegu.Kõik jagavad oma emotsioone ja mälestusi. Aga minu soovitus sulle - kuula ja usalda oma arsti!
ReplyDelete